Tervislik eluviis

12 lihtsat nõuannet jätkusuutlikuma planeedi heaoluks

Kas sa oled kunagi mõelnud selle peale, mis saab meie planeedist 100 aasta pärast?

Tarbimisel ei näivat lõppu, inimeste arv siin planeedil aina kasvab, olmeprügi tekib üha rohkem juurde, metsad kahanevad, ookeanid täituvad plastikuga, süüakse suurkorporatsioonide poolt toodetud toidulaadseid produkte, laste plastikmänguasjade hunnikud on suuremad kui kunagi varem, loomaliigid surevad vaikselt välja, õhku ja vette paisatakse suurtes kogustes toksilisi jääkprodukte, inimesed kasutavad kosmeetikat ja kodukeemiat, mis on tervisele ja loodusele kahjulikud, loodusresursse (puhas vesi, mets, kivimid, maagaas, nafta) kasutatakse nagu lõppu ei tulekski.

Me ei saa kahjuks niimoodi jätkata ja peame mõtlema looduse, loomade, enda kui ka meie laste tuleviku peale, kes peavad sellel planeedil edasi elama.

Et asja mitte liiga keeruliseks ja pikaks teha, asume kohe asja kallale. Minu 12 LIHTSAT nõuannet, kuidas saame aidata meie kaunist planeeti:

1. Tarbi vähem

Osta vähem asju, mida sul tegelikult vaja pole. Ära kogu seda jama endale kappi. Nii säästad raha, loodust ning elad õnnelikumalt. See kehtib näiteks plastikust (mängu)asjade, odava ja keemiat täis kosmeetika, odava elektroonika, riiete, aksessuaaride ja muu tilu-lilu kohta, mis mõne aja pärast kasutult seisma jääb.

Peale selle, et asjade tootmise tagajärjel paisatakse keskkonda kemikaale, kasutatakse lisaks ka palju loodusresursse.

Kui palju riideid me ostame, mis kappi lihtsalt seisma jääb? Riided on nii odavaks ja kättesaadavaks muutunud, aga keegi ei tea, mis nende tõeline hind on. Miks nende hind on nii odav? Kust need riided on tulnud ning kui palju kahju on tehtud keskkonnale? Soovitan kõigil vaadata dokumentaali “The True Cost”, mis räägib just moetööstuse tumedatest telgitagustest.

Kui aga ostmiseks läheb, siis valida alati kvaliteetsem ja kauem kestvam toode, looduslikum materjal ja tooraine. Asjad, mida enam tõesti vaja pole (riided, mööbel, vana elektroonika) võib panna müüki või ära annetada.

2. Sorteeri prügi

Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik – tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes.

Näiteks paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse ning materjali ringlussevõtt (kui inimesed sorteeriksid oma prügi) aitab neid ressursse kokku hoida.

Jäätmete sortimise kohta saad rohkem LUGEDA SIIT.

3. Loobu kilekottidest ja tarbetutest pakenditest.

Kas sa paned banaanid läbipaistvasse ühekordsesse kilekotti enne ostmist? Võin rõõmuga teatada, et banaanidel on täiesti paks biolagunev koor juba looduse poolt kaasa antud ning seda ei pea eraldi kilekotti enam panema! Võid terve kobara otse ostukorvi panna! Sama kehtib ka teiste puu- ja juurviljade kohta.

Kui on vaja aga suuremat kogust midagi osta, nagu näiteks kartulit, siis alternatiiviks võiksid kasutada paber-, biolagunevat- või kaasas kantavat riidest kotti, mis on mõeldud just puu- ja juurviljade jaoks. Kõige viimane võimalus peaks olema alles kilekott. Soomes õnneks leidub biolagunevaid kotte igast toidupoest.

Kahjuks pole võimalik pakendeid alati vältida, kuid usun, et me kõik saaksime vähendada nende tarbimist.

4. Söö vähem liha ja muud loomset toitu.

Kindlasti oled kuulnud erinevatest dieetidest nagu keto, süsivesikuvaene ja kõrge rasvasisaldusega dieet, taimetoitlus, paleo, toortoitlus ja nii edasi. Iga dieet väidab olevat kõige tõhusam kaalulangetamisel ja kõige parem meie tervisele. Mida siis järgida?

National Geographic koos Dan Buettner’ga avastasid aastal 2006 nn “Sinised tsoonid,” ehk piirkonnad maailmas, kus inimesed elavad väga kõrge eani, on keskmisest õnnelikumad ja palju tervemad(1). Peale päikese, usu, hea sotsiaalelu ja igapäevase kehalise aktiivsuse oli neil kõigil ka üsna sarnane dieet, nimelt kõik sõid peamiselt taimset toitu- ohtralt värskeid juur- ja puuvilju, kaunvilju ning pähkleid-seemneid, ürte, maitsetaimi ja vürtse. Loomse toidu osakaal oli aga väike. Kas need sinised tsoonid pole mitte parim elav näide meile?

Liha tootmine kasutab meeletult palju loodusvarasid ning lisaks on see üks suurimatest planeeti reostavatest tööstustest.

Ei väida, et kõik peaksid taimetoitlasteks hakkama, aga loomsete toiduainete kogust saaksime kõik vähendada. Teeksid suure teene oma tervisele ja planeedile.

5. Kanna taaskasutatavat veepudelit ja/või kohvitopsi alati kaasas.

Ostad poest 1-2€ eest pudelivett või 3-4€ eest kohvi. Jood 5 minutiga ära. Tühja pudeli või topsi viskad aga minema. Ja miljardid inimesed teevad seda ümber maailma iga päev. Kõik see praht jõuab lõppude lõpuks ookeanisse või loodusesse. Vaid imepisikene osa läheb taaskasutusse. Näiteks Suurbritannia võttis alles nüüd vastu otsuse hakata plastikpudeleid maksustama, et inimesed neid kogumispunkti tooksid, nagu Eestis juba aastaid tehakse.

Eesmärk pole prügi sorteerida ja toota vanast plastikust uut vaid vähendada tarbimist ning kasutada kvaliteetseid taaskasutatavaid tooteid.

Kohad kus võid leida lahedaid taaskasutatavaid topse, pudeleid ja muud kraami: www.sipit.ee ja www.elamisekerglus.ee

Rohkem eesti e-poode, kust zero waste tooteid tellida, leiad Nullkulu blogipostitusest: SIIT

6. Anneta organisatsioonidele, kes võitlevad parema planeedi nimel.

Kui sa ise ei saa, ei taha, ei suuda, siis anneta vähemalt organisatsioonidele, kes seda saavad, tahavad ja suudavad. Siin mõningad:

  1. https://zerowasteeurope.eu/donate/
  2. https://theoceancleanup.com/donate/
  3. https://act.greenpeace.org/page/33188/donate/1
  4. https://live.adyen.com/hpp/pay.shtml (WWF- World Wide Fund For Nature)
7. Koerakaka käib biolagunevasse kotti!

See on ülim väetis meie pinnasele, aga me, targad inimesed, pistame selle väikse junni kilekotti, mis laguneb vähemalt 100 aastat ning viskame siis prügikasti. Poodides müüakse ka biolagunevaid kilekotte! Hoia loodust!

8. Loobu plastiklastemänguasjade hullusest.

Peale selle, et plastikust mänguasjad on loodusele halvad, on nad ka laste tervisele mõneti ohtlikud. Kehva kvaliteediga plastiktooted sisaldavad ohtlikku kemikaali nimega BPA, mis võib tekitada enneaegset puberteeti, hormonaalseid probleeme ja isegi teatud tüüpi vähki (2).

9. Kas sa panid tuled kinni?

Nii lihtne ja tavaline asi nagu elekter mängib VÄGA suurt rolli. Mida kokkuhoidlikumalt seda kasutad, seda vähem kasutatakse elektri tootmiseks vett ja maavarasid.

Tuled kinni, veekraan kinni, lühemad dušid, pesumasin olgu alati täis ning kasuta lühemaid programme, TV kinni, kui ei vaata, arvuti kinni, kui ei kasuta, laadijad seinast välja jne. Boonuseks väiksemad elektriarved!

10. Ära viska prügi maha!

Prügi käib prügikasti! Maha visatud prügi jõuab veekogudesse ja loodusesse ning kahjustab linde, kalu ja loomi. Just nende kõhtudest leitakse üha rohkem mikroplastikut, mis neid aeglaselt mürgitab ja arvatavasti tekitab ka palju piinarikast valu.

11. Kasuta rohkem ühistransporti ning sõida rattaga.

Ühistransport, rattaga liikumine või isegi kõndimine on palju keskkonnasäästlikum, kui autoga sõitmine, arvestades, et inimesed sõidavad üldiselt üksi. Viimased kaks hoiavad sind ka heas vormis!

Kui aga vajad autot ja oled uue otsingul, siis parim valik oleks hübriid, mis saastab vähem planeeti ning boonuseks väiksemad küttekulud! Kahjuks toodab Eesti oma energia veel peamiselt põlevkivist, mis tähendab, et elekteriauto ja hübriid toodavad sellegipoolest palju süsihappegaasi (põlevkivist energia tootmine). Tuule- ja päikeseenergia on loodetavasti aga tõusuteel.

12. Jälgi keskkonnateemalisi blogisid ning jaga infot ka teistega!

Sotsiaalmeedia üheks plussiks (paljude miinuste seas) ongi just sellise informatsiooni jagamine teistega. Kasuta oma sotsiaalmeedia platvorme millegi hea tegemiseks. Allpool märgin ära mõned blogid, kelle infot tasub kindlasti teistega jagada

  1. https://www.zannavandijk.co.uk/ + tema instagram (planeet, fitness, taimetoitlus, reisimine)
  2. http://www.nullkulu.ee/ + tema instagram (planeet, taimetoitlus)
  3. https://www.instagram.com/deliciouslyella/ (taimetoitlus)
  4. http://suletudring.ee/ + tema instagram (planeet)

+ paljud teised.

Järgmise postituseni. Päikest!

Kasutatud kirjandus:

  1. https://www.nationalgeographic.com/books/features/5-blue-zones-where-the-worlds-healthiest-people-live/
  2. ://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25813067
  3. https://www.envir.ee/et/jaatmete-sortimine
  4. http://www.nullkulu.ee/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga